Saturday, August 23, 2014

Maagiline Rooma


Selle postituse eesmärk on jagada teistega meie Rooma reisi kogemusi ja arhiveerida mälestusi, mida tulevikus helgelt meenutada. Vabandan ette, kui kellegi silma riivavad mõned inglisekeelsed kommentaarid but that's just how I do it.

Koos elukaaslasega tahtsime reisida mõnda suurlinna, mõttes oli ka nt Pariis. Täpselt enam ei mäletagi, miks valik just Rooma peale langes, ehk lennupileteid vaadates? Kohe alguses oli plaan minna omal käel. Giidiga reis on kindlasti tänuväärt asi, sest omapäi vaatamisväärsustega tutvudes peab ise palju juurde lugema/audiogiide rentima. Ükskord käisin Berliinis nö tasuta ekskursioonil, kus saadi teatud kellaajal teatud kohas kokku ja giid alustas tuuri. Lõpus maksid nii palju või vähe, kui tahtsid. Usun, et ka Roomas leidub sellist organiseeritud tegevust, seekord meie sellist teenust ei kasutanud.

Erinevatel põhjustel jäi meie reisimise kuuks august. Planeeritud 8 öö asemel tuli kokku 9, sest üks algsetest lendudest tühistati ja hotelli broneerinigut muuta ei saanud, seega tuli päev varem kohale minna. Lennukipiletid ostsime märtsis AirBalticu kaudu, edasi-tagasi kahele inimesele Tallinnast läbi Riia Rooma maksis natuke alla 500€ (sh 1 inimese pagas). Hotelli broneerisime Booking.com kaudu, saime Kaval-Antsu pakkumise 360€ kahele koos hommikusöögiga (tingimusel, et broneeringut ei saa tühistada ega muuta). Seoses lennumuutusega tuli üks öö juurde broneerida, mille hinnaks oli 75€. Kohe oli ka kirjas, et hinnas ei sisaldu "linnamaks", mis on 2€ inimese kohta päevas ja mis kasseeriti kohapeal.

Reisiks valmistumine jäi üsna hilja peale. Teatud kohad on ikka teada, mida kindlasti külastada, aga 10 päevaks nendest ei piisa. Olles kuulnud/näinud paljusid kasutamas Lonely Planet seeriat, leidsin torrentiga allalaetava versiooni sellest. Raamat ise on terve Itaalia kohta, kuid sisaldab piisavalt teavet ka Roomast. Lisaks on alguses juttu ajaloost, üldiselt kultuurist jne. Planeerimisel oli sellest palju kasu, kuna raamat tõi välja erinevaid kohti, mida külastada. Mainin ka ära, et meil oli kaasas tahvelarvuti, mida igapäevaselt kasutasime. Otsisin ka erinevaid appe, lõpuks jäime kasutama Travelroad'i, mis toimis rohkem kaardi eest, ja Triposo Italy, kus on väga palju erinevat informatsiooni, meie lugesime sealt peamiselt vaatamisväärsuste tutvustusi.

Tallinnast Rooma kohale saamisega suuri probleeme ei olnud. Tegime eelnevalt online check-in'id, sest lennujaamas maksab check-in 10€ inimese kohta (AirBaltic). Tallinna lennujaamas teatati meile esialgu, et minnes ei ole meil registreeritud pagasit, ainult tagasi tulles. Saadeti siis kassa juurde, et maksta selle "lisapagasi" eest. Siiski selgus, et seoses ühe lennu tühistamisega ja uuele registreerimisega ei olnud pagas nende süsteemis lihtsalt üle kandunud. Siinkohal märge: printige eelnevalt välja pagasi tasumise kinnitusleht, et vältida lisaprobleeme (Roomast tagasi tulles küsiti seda pagasi ära andmisel, aga kokkuvõttes ei olnud vaja).

Meie hotell asus kohe Roma Termini rongijaama läheduses ja Fiumicino lennujaamast oli Roomaga suurepärane raudteeühendus (Leonardo Express iga 30 min tagant), hind 14€. Piletid saab osta automaatidest ja maksta nii sularahas kui ka pangakaardiga. Enne rongi peale minemist tuleb pilet valideerida teatud automaadis, mis märgistab selle ajatempliga. Hiljem vaatasime, et saab ka bussiga alates 4 eurost, aga rongiga tundus tunduvalt mugavam. Ülejäänud reisi jooksul liikumise jala, jala/bussi ja jala/metrooga. Ostsime lehekioskist 7 päevase ühistranspordi pileti (24€), millega sai liikuda kõikide sõidukitega (ja Rooma piires ka osade rongidega? seda ei katsetanud). Siinkohal võiks mainida ka seda, et enda mugavuse mõttes tasuks hotelli asukoha valikul pidada silmas metroo lähedust, eriti pikema külastuse puhul.

Hotelli jõudes saime aru, et tegemist on pigem külalistemajaga, sest see asus kortermaja ühel korrusel. Termini ümbrus oli üldiselt üsna getto piirkond, seal leidus palju ja erinevaid pudi-padi-poode. Ka Lonely Planetis toodi välja, et õhtul liiguvad ringi "undesirable people". Hotellituba ise oli üsna korralik, sisaldas KONDITSIONEERI (suvekuudel väga oluline), televiisorit ja isegi WiFit. "Hotellis" oli kokku u 10 tuba ühe koridori peale, keskel asus köögiala, kus pakuti hommikusööki.  Viimane oli üsna kesine - kohv, mahl ja saiakesed. Kiiresti otsisime lähima toidupoe ja täiendasime oma päeva esimest toidukorda nt viinamarjade ja virsikute/nektariinidega, mis mõlemad on tunduvalt odavamad kui Eestis. Aklimatiseerumine õnneks raske ei olnud, kuna olime eelnevalt karastunud Eesti 30-kraadise suvega.

Esimesel õhtul otsustasime välja sööma minna. Leidsime pisikese koha ja marssisime kohe laua taha. Varsti saime aru, et viisakas on ukse peal küsida, kas on kohta nt kahele ja lasta juhatada end lauda. Menüü juures tuleks jälgida, kas roa juures on tärnike (eriti mereandide puhul), viimane viitab asjaolule, et toiduaine on külmutatud, mitte värske. Vett tellides tuuakse sulle liitrine pudel (jumal tänatud!). Pärast esimest päris Itaalia õhtusööki suundusime tagasi hotelli, et end järgmiseks päevaks võimalikult hästi välja puhata.

Majavein.
Esimene mõte esimesel hommikul - ründame Colosseumit! (spoiler alert: plaan kahjuks ei läinud täide) Colosseumi järjekord on pikk, pikk ja veelkord pikk, aga me teadsime salanippi: tuleb kõigepealt külastada Palantino ja Foro Romano ala (Palantine hills ja Roman Forum), sest sealt saab combo-ticketi, millega saab otse Colosseumi pikast järjekorrast mööda (ja mainitud ala juures peab üsna vähe ootama). Palantino ja Foro Romano võttis eeldatavast rohkem aega ja kõndimist, lõõskav päike ja vähesevõitu hommikusöök ka just ei aidanud. Vihje: võta alati väike toidupala kaasa, et keset kogu seda kultuuri nälga ei jää. Suureks õnneks on Roomas ulatuslik akveduktide süsteem ja joodavat vett leidub tuhandetest kraanidest üle Rooma. Pärast lõunasööki olime mõlemad väsinud ja otsustasime jätta suurepärase Colosseo järgnevaks päevaks (combo-pilet kehtib 2 päeva ja tagab mõlemasse ühekordse sissepääsu).

Foro Romano.
Väljapuhanuna läksime siis väisama massiivset Colosseumit. Päris hea tunne oli kõndida mööda sellest pikast järjekorrast, mis tundus vähemalt tunnipikkune olevat. Kohapeal võtsime audio-videogiidi (iPodid, kus vahepeal näitas ka videoklippe) ja asusime rändama. Vahepeal läks mõte rändama, kuidas see areen oma hiilgeaegades võis välja näha.
Päevade jooksul kogunes vaatamisväärsusi, mida mainida, kuid millest mitte pikemalt kirjutada (tõenäoliselt sellepärast, et nendeni pääses kergelt ja olid tasuta) - Panteon, Spanish Steps, Villa Borghese ja kõikvõimalikud piazza'd ehk väljakud.


Panoraam Colosseost.
Ühel ilusal päikselisel pühapäevasel (meie ainsal pühapäeval ja KÕIK PÄEVAD olid päikselised, mõnel üksikul päeval nägime üksikuid pilvi) sõitsime linnast välja ja maabusime rongiga Santa Marinellas, Itaalia läänerannikul. Googeldades "Rooma ja rand" leidsin postituse sellisest kohast. Toodi välja, et seal on randasid (rongijaamast väljudes paremale), kus pead võtma lamamistooli ja maksma 10-20 € olenevalt mere lähedusest, ja teisi, kus ei pea (vasakule) a.k.a public beach. Võtsime suuna viimase poole ja kõndsime u 15 min, kuni jõudsime ühe üsna kivise rannani. Andsime järgi ja võtsime lamamistoolid, mis maksid ainult 4,5 € ja saime otse mere äärde. Vannitasime end päikese käes mõned head tunnid, vahepeal karastas üsnagi soe, kuid soolane vesi. MÕNI meist ei tahtnud päikesekreemi peale panna ja MÕNI meist sai ebameeldiva päikesepõletuse. I'm  just saying.

Santa Marinella rand.
Esmaspäeval külastasime järgmist riik (kohapeal just sellele ei mõtle) - Vatikani. Piletid koos audiogiidiga ostsin eelnevalt online, et vältida järjekordselt pikka järjekorda (rangelt soovituslik!). Näha ja kuulata oli palju, ühe korra kohta liigagi palju. Lõpuks olid taas nälg ja väsimus kohal, kuid võitlesime võidukalt lõpuni, sest Sixtuse kabel on must-see. Rahulikult seda nautida ei õnnestu, sest pidevalt voolab inimesi juurde ja kõlaritest karjutakse "silence!", mida loomulikult ei ole. Pärast ühte Facebooki postitust seostub mul nüüd alati Michelangelo kuulus laemaaling neuroanatoomiaga (http://journals.lww.com/neurosurgery/Abstract/2010/05000/Concealed_Neuroanatomy_in_Michelangelo_s.1.aspx). Meie pikka tunneli lõpus oli valgus - kohvik. Kahjuks valgusele järgnes taas pimedus, sest toit oli kuiv ja külm. You have the highs and the lows.

Trepp Vatikani muuseumist väljudes.
Et jalad ometi puhata ei saaks, läksime edasi Püha Peetruse väljakule eesmärgiga näha samanimelist basiilikat. Nägime jälle juba lemmikuks kujunenud inimnähtust - järjekord! Seekord alistusime, aga naasesime järgneval päeval uueks lahinguks. Võit tuli üsna kergesti, sest liikumise tempo oli kiire. Järjekorra lõpus ootasid pagasikontroll ja turvamehed, nende järel fashion police ehk siis maikade ja shortsidega sisse ei saa (tõmbasin oma püksid piisavalt madalale, et ulatuksid põlvedeni). Sissepääs basiilikasse on tasuta, kuid kuplisse saamiseks peab maksma kas 5€ ja ronima 551 astet või 7€ ja vastavalt 320 astet. Olime vaprad ja odavad ning läksime terve tee peškom. Algus oli paljulubav, aga siis tulid tõkked - kitsad, vahel ka kaardus koridorid, õhupuudus ja palavus, järsud tõusud jne. Kindlasti ei soovita vanuritele, südamehaigetele, klaustrofoobikutele ja raskelt ülekaalulistele inimestele. Et mitte olla negatiivne, siis see kõik oli seda väärt - vaade on imeilus! That's what Rome is all about.

Vaade Cupolast.
Olin eelnevalt otsinud toidukohti, mis oleksid mõistlikus hinnaklassis ja head, aga vajalikul hetkel ei olnud need tihtipeale lähedal. Väga palju leidub päevapakkumisi 8-10€, selle sees eelroog, pasta/pizza/lasagna ja jook; mõned pizza pakkumised on ka nt 5 euroga. Toidukoha valimisel on kasulik sirvida ka Tripadvisorit ja lugeda kommentaare. Pöörata tuleks tähelepanu ka sellele, kas koht on üldse avatud (miskipärast osa kohti on augustis suletud).

Otsustasime mõned need odavad ja kiidetud kohad ikka ka üles otsida.
  • Pizzarium (Via della Meloria 8, metroo Cipro peatusest vasakpoolsetest treppidest üles ja paremale) - suur valik, ostad pitsat kilohinna järgi, tops majaveini (otse 3 L pakist) maksab 1,5€. Koht ise on väga väike ja väljas sööd kas seistes laudade taga või õnne korral tänavapingi peal, mis on otse selle ees.

  • Pastifico (Via della Croce) - 2 valikut pastat, plastkarbi sees, 4€ (kohalikud käivad seal nt lõunat söömas). Samuti sööd seistes, veepudelist saad vett võtta. Hea pasta.


Vihje: kui tahad ainult tassi kohvi, siis osta otse baariletist, sest lauast tellides võib maksta nt 5€. Osades kiirema teendidusega kohtades (rongijaamas, lennujaamas) maksad alguses kassas ja kviitungi alusel teeb teine teenindaja kohvi valmis.

Gelato - hea ...? Väga hea!! Oli välja toodud, et gelatot ei tehta võrdväärselt Roomas ja see on tõsi. Reisi alguse poole me väga palju jäätist ei ostnud, aga otsides ühte kiidetud kohta FataMorgana (mida lõpuks ei leidnud, kuigi kodulehel oli aadress olemas), sattusime hoopis parema otsa. Lemongrass!! Kahjuks on sellel on ainult kaks esindust ja mõlemad Vatikani läheduses, kuid see ei takistanud meid oma tegevust planeerida nii, et saaksime veel mõne ampsu seda imemaitsvat jäätist. Iga päev tehakse uus värske jäätis, maitsed nagu pistaatsia, pähkli, õunastruudli, kirsi, mango, kookose jne (ja kõigis on natuke seda sama värsket produkti ka suuremate tükkidena). Kui tahad, saad ka eelnevalt maitset proovida. Lisaks saad soovi korral ka tasuta vahukoort peale. Meie sõime topside seest, sest vahvli otsa pandud portsud olid nii suured, et pool sulab ära või kukub maha, enne kui jõuad ära süüa. Hinnaklass oli võrreldes teiste kohtadega sama, arvestades portsjonite suurust võib-olla odavamgi.



Eestist tulles ei ole väga harjunud agressiivse müügitööga, v.a üksikud LHV kioskid ja mustlastest roosineiud. Rooma, nagu iga metropol, on aga täis neid. Ühe max tunnise õhtusöögi ajal (u kl 21 paiku mitte nii kesklinnas asuval tänaval) käis üks muusik, kes oma loo järel käis kõikide (välikohviku) laudade juures raha nuiamas, ja kaks-kolm tänavamüüjat oma "ilusate" kaelaehete ja muu säärasega kauplemas. Kõige eredamana jääb meelde McDonaldsi järjekorras seistes, kui mina (üsnagi pikk noormees) kuulen mingit kõlinat enda all ja näen siis ühte mustlaspoissi oma münditopsikest raputamas. Ta seisis peaaegu minuti minu kõrval/all. Meenub artikkel, kus kirjutati tänava peal istuvatest naistest oma lastega ja kahtlustati, kas need "magavad" lapsed juba peaagu surnud ei ole. Tahaks arvata, et kõik on võrdsed ja kõigil võrdsed võimalused, aga seda on lihtne mõelda, kui pole taolisesse olukorda sattunud või sellesse sündinud.

Müügitööst rääkides nautisime ka selle meeldivamat poolt ehk augustikuiseid suuri saldi-sid (soodusmüük). Üks põhitänavaid on Via della Corso, kus leidub kõikvõimalikke poode. Selle ümbruses väiksematel tänavatel  asuvad kohad, kus ülikonnas mehed ootavad ukse peal ja kuhu ei julge sisse minnagi (Gucci, Dolce&Gabbana jne). Minu põhiline ostlemine jäi ikka H&Mi, teisena PiazzaItalia-sse. Midagi naistele: elukaaslase sõnul on naistepesu siin tunduvalt odavam. Väike vihje veel: võta kindlasti kaasa sularaha! Seda kulub erinevates kohtades, nt nendes pudi-padi-poodides (suveniirid!!!), aga ka tipiks ja osades söögikohtades (ühes öeldi, et alla 20€ arve korral ei saa kaardiga maksta; Piazza del Popolo lähedal asuvas Burger Kingis oli üleval silt "cash only").

9 päeva ringi seiklemist võtab võhmale, just seetõttu veetsime oma viimase päeva rahulikult ringi jalutades ja õhtu lõpetasime the only way we know how - sõime burksi, friikaid ja vaatasime hotellis tundide viisi ühte oma lemmiksarja.



Tagasitee Eestisse möödus rahulikult, enamuse sellest veetsin reisikirjeldust kirjutades. Oli kindlasti üks ainulaadsemaid suvesid, mis algas juba kevadel suure õppimismaratoniga ja lõppes romantilise Roomaga. Something to remember…

Tallinn maandudes.
Kõige viimasena soovime vabandada meie hea  sõbra Mari-Liisi ees, kelle neiupõlvenimega graveeritud kivi suutsime ikkagist koju jätta, kuigi tema soov oli inimestel viia kivi maailma kaugetesse ja ilusatesse paikadesse. Järgmine aasta, ausõna!